Toqusut
Innuttaasut 56.000-it missaaniittut akornanni ukiumut 500-t missaat toqusarput. Maannamut Kalaallit Nunaanni inuusimasut akornanni 80-it angullugit ukioqalersimasut ikitsuinnaapput, 90-illu angullugit ukioqalersimasut suli ikinnerullutik. Kalaallillu Nunaanni inuusimasut 100-nik ukioqalernikut assaat marluinnaat atorlugit naatsorsorneqarsinnaapput.Innuttaasut ikinneri aamma paasissutissanik peqannginneq pissutaalluni, utoqqalisut toqusarnerat naatsorsoruminaappoq. Naatsorsuinermut nalorninartorsiutitsisoq alla tassaavoq innuttaasut Kalaallit Nunaanni inuusimasut nunanut allanut, annerusumik Danmarkimut nuuttarnerat, nunasiffimminnilu toqusarnerat.
Kalaallit Nunaannit nuuttunut paasissutissat annikitsuinnaat Naatsorsueqqissaartarfimmit nuunnerup kingorna pissarsiarineqarsinnaalertarput. 2016-ip kingorna Naatsorsueqqissaartarfik ukiumut ataasiarluni CPR aqqutigalugu piffissap ilaanni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasut pillugit paasissutissanik pissarsisalerpoq. Taakku tunngavigalugit ulloq toquffik nalunaarutigineqartarpoq imaluunniit paasissutissanik aallernermi suli uumanermik nalunaarutiginnittoqartarluni.
Naatsorsueqqissaartarfiup innuttaasunut paasissutissaasiviani aamma datanik katersaani inuit ataasiakkaat pillugit paasissutissanik peqarpoq. Taakkunani ullormi paasissutissat tamarmik pigineqarput. Paasissutissat taakku suli atorneqalinngillat. Paasissutissalli kisitsisaataasivimmi paasissutissanut atorneqartarput, tamanullu ammasuullutik. Immikkoortumi uani naatsorsuinerit tamarmik tabelinit pineqartunit aaneqarnikuupput, taakkunani pingaarnerpaavoq Innuttaasut naatsorsornerat.
Innuttaasut amerlassusaat
Kalaallit Nunaanni innuttaasut Danmarkimi innuttaasut 1 pct.-iisa
amerlaqatigipajaarpaat. 2020-mi Danmarkimi 54.645-t toqusimapput,
taamani ukiup qiteqqunnerani Danmarkimi 5.825.337-t najugaqarsimapput.
Toqusut ataatsimoortillugit naatsorsornerini Kalaallit
Nunaanni 520/56367*1000 = 9,22 Danmarkimilu 9,38 tupaallannaannartumik
imminnut assigiittorujussuupput. Toqusut ataatsimoortillugit
naatsorsornerini kisitsit Kalaallit Nunaanni appasinneruvoq.
Kisianni nunani taakkunani sanilliussineq eqquinngilaq,
suiaassusermut aamma ukioqqortussutsinut immikkoortinneqarsimannginnerat
pisuulluni.
Naatsorsuinermi tunngaviusut ikippallaaraangata
inerneri aamma eqqorpallaarneq ajorput. 1997-imi Norgemi
naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqarpoq periutsimut nassuiaat
‘Standardiserte rater’ 1 tassani ligningip 26-p
takutippaa konfidensintervalimi 95 pct.-i ima naatsorsorneqassasoq:
\[ (1000/middelfolketal) * (antalDødsfald + (1,96 * \sqrt{antalDødsfald})) \]
\[ > (antalDødsfald/middelfolketal) < \]
\[ (1000/middelfolketal) * (antalDødsfald - (1,96 * \sqrt{antalDødsfald})) \]
, nalinginnaasumik variabilimi siammartersimasup 1,96 naligalugu, nali ilimagineqartoq=0-ippat aamma variansi=1-iuppat
I figur 1 ses, at særligt for helt små befolkninger er den statistiske usikkerhed ekstrem.
Summarisk dødskvotient
Toqusimasunut uuttuutimut tassunga sanilliussinernut toqusut
ataatsimoortinneri atorneqarpoq, tassani atorneqartarput innuttaasut
1000-ugaangata toqusut amerlassusigisartagaat. Utoqqaat akornanni
toqusartut amerlanerusarnerat pissutaalluni naatsorsuinermi
ukioqqortussutsinut assigiiaanut agguaassisimanissaq pisariaqarpoq.
Matthiessen, Poul Chr.; Nielsen, Vøgg Løwe: dødelighed i
Den Store Danske på lex.dk. 2. septembari aaneqarpoq 2021
Paasissutissat ikittuinnaat uuttuummik naatsorsuinermut
pisariaqartinneqarneri pissutaalluni nunarpassuarnit
naatsorsorneqarsinnaavoq, assersuutitut takuuk: Verdensbanken
Naatsorsueqqissaartarfimmi
innersuussutigineqarpoq toqusartut pillugit uuttuutip taassuma
toqusartunik sanilliussinernut ATORNEQANNGINNISSAA.
Toqusut tamakkiisumik naatsorsukkat piffissap ingerlaneranut
sanilliussinernut aamma atorsinnaanngilaq ukioqqortussutsit assigiinneq
ajorneri pissutaalluni.
2021-mi toqusut tamakkiisumik
naatsorsorneqarput 9,85-imik Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut
akornanni. Kisitsisaataasivimmi naatsorsorneqarnerat
siaruarterneqarnerallu nunanit tamalaanit suliniaqatigiiffinnit
piumaneqarneranik pissuteqarpoq. Max Planck Instituttet toqusut pillugit
pimoorussilluni allaanerulaartumillu katersisarpoq.
Nunanut
allanut sanilliussiffigisartakkatsinnut naleqqiullugu Kalaallit Nunaani
inuusimasut nalinginnaasumik sivikinnerusumik inuusarput. Tamanna
ingammik angutit nalinginnaasumik inuusunnerusut akornanni
imminortoqartarneranik aamma ajunaartoqartarneranik pissuteqarpoq.
Innuttaasut ikinnerat pissutaalluni ukiumiit ukiumut
nikerartorujussuusarput, nunanilu amerlanerusunik innuttaqartuni
naatsorsuinernit nalorninartoqarnerunissaa annertunerujussuulluni.
Titartakkami 4-mi nalorninartut qasertumik qalipaatilerneqarsimapput,
qasertoq silinnerugaangat nalorninartoq annertunerusarpoq innuttaasut
ikinnerullutik.
Kalaallit Nunaani inunngorsimasut akornanni
ukiunut 20-nut sanilliullugu toqusartut ikilisimapput, sivisunerusumik
inuusalerneq pissutaalluni. Arnat r Grl_HMDf0-Grl_HMDf sivisunerusumik
inuusarput angutit Grl_HMDm0-Grl_HMDm20 sivisunerusumik inuusartut.
Naatsorsuinermi periaaseq
Innuttaasut naatsorsornerat innuttaasut
pillugit kisitsisinik assigiinngitsunik imaqarpoq, soorlu makkuninnga;
inunngortut, toqusut, Kalaallit Nunaannut nuuttut aamma Kalaallit
Nunaannit nuuttut. Toqusut naatsorsornerini paasissutissat toqusut
amerlassusaat pisariaqarput ukununnga immikkoortillugit;
ukioqqortussutsit, piffissaq aamma ukioq inunngorfik, paasissutissat
taakku atorlugit ilaatigut ukiut inuuffigisimasat naatsorsorneqartarput.
Taakku Lexis diagram atorlugu saqqummersinneqarput, tassani
paasissutissat pigineqartut (ukioqqortussuseq, piffissaq aamma ukioq
inunngorfik) ersersinneqarput. Tuluttut taamatut misissuineq
APC-analysis-imik (Age, Period and Cohort) taaneqartarpoq
Ukiut tunngavigalugit toqusut ukioqqortusikkaarlugit
naatsorsorneqartarput, taakkunanilu ukiut inuuffigisimasat
ilanngunneqartarlutik. Ukiumi pineqartumi kinguaariit tamarmik
inuuissiunnginnerminni x-nik ukioqartarput, inuuissioreeraangamillu
x+1-imik ukioqalertarlutik. Pingasunik teqeqqulimmi inuuissioreerneq
ukiup tulli ilanngullugu pingasunik teqeqqullip ‘ataanik’ (lower)
taaneqartarpoq, inuuissiornerlu sioqqullugu pingasunik teqeqqulimmi
‘qulaanik’ (upper) taaneqartarluni.
Kalaallit Nunaanni
najugaqartut ikinneri pissutaalluni ukiuni assigiinngitsuni
assigiinngiiaarneq annertuvoq. Assigiiaannginnerunissaa anguniarlugu
ukiut marlukkaarlugit imaluunniit tallimakkaarlugit naatsorsuisoqarpoq,
taamaalilluni toqusoqartarnera pillugu missingersuineq eqqornerusoq
anguneqarluni.
Titartakkami ataaniittumi (ukiut
marlukkaarlugit agguaqatigiissitsinermi) arealit a5:5 aamma b4:5
naatsorsorneqarput, ukioqqortussusermi x-mi toqusartut
agguaqatigiissitsinermi amerlassusissaat naatsorsorneqarluni.
0-inik ukiullit akornanni toqusartut naatsorsorneqarput,
ukiut marlukkaarlugit aamma ukiut tallimakkaarlugit ukiut inunngorfii
aallaavigalugit toqusut amerlassusii.
2-års gennemsnit
5-års gennemsnit
Her vist med eksempel for 1994-fødselsårgangen af mænd i 2018.
\[ P_{(t+1)} \equiv P_{(t)} + B_{(t)} - D{(t)} + I{(t)} - E{(t)} + c{(t)}\\ P_{(2019)} \equiv P_{(2018)} + B_{(2018)} - D{(2018)} + I{(2018)} - E{(2018)} + c{(2018)}\\ 431 \equiv 432+0-1+27-25+0\\ 431 \equiv 432 - (0+1) + (15+12) - (17+8) + 0\\ \] Titartakkami 4-mi 2000-mi aamma 2020-mi angutit arnallu toqusartut (ukioqqortussutsit tallimakkaarlugit agguarlugit) takuneqarsinnaapput. 2022-ip aamma 2002-ip takutippaat ukioqqortussutsini tamangajanni toqusarnerit ikilisimasut.
Toqusartut naatsorsorneri tunngavigalugit inuusut R atorlugu
naatsorsorneqarput Mortalitylaws (Parametric Mortality Models,
Life Tables and HMD)
Martalitylaws Marius D. Pascariumit
allanneqarsimavoq ph.d.-miliorlunilu allaaserisaani uppernarsarneqarluni
2018](https://www.scor.com/sites/default/files/pascariu_-_2018_-_modelling_and_forecasting_mortality.pdf){target=“"_blank”}
Naatsorsukkat
kisitsisaataasivimmut tabelimut uunga ilineqarput BENBBDTB](https://bank.stat.gl/bedbbdtb){target=“"_blank”}
Standardiserte rater, side 18, lining 26 (https://www.ssb.no/a/histstat/not/not_9722.pdf)↩︎