Aalajangiinerit

Aalajangiinernut kisitsisitigut paasissutissat 2008-mit 2015-imut suliarineqarput, taassuma siuliani aalajangiinermut nalunaarutiginninnerit nalunaarsuutini ilaanngimmata. Saqqummersitami uani 2011-mit 2015-imut aalajangiinerit suliarineqarput Kisitsisaataasivimmilu piffissat allat takuneqarsinnaapput.

 

Aalajangiinerit kisitsisitigut paasissutissaat aalajangiinernik naammassisanik aammalu aalajangiinerit amerlassusaannik imaqarput. Aalajangiinerit naammassisat aammalu aalajangiinerit amerlassusaat assigiinngillat. Aalajangiinerit amerlassusaat aalajangiinernit naammassisanit amerlanerussapput, inuit arlallit peqatigiiffinni inatsisinik unioqqutitsisimasutut ataatsimut unnerluunneqarsinnaammata. Imaappoq aalajangiinerit inuit amerlassusaannik paasissutissiinerupput aalajangiineq imminermini ataaseq unnerluussinermit eqqartuussinermilu suliamit pituttugaanani. Aalajangiinerlu inummut pineqartumut ataatsimut taamaallaat pigitinneqarluni. Unnerluussinerit naammassisat amerlassusaat ukiumut unnerluussiviusumut atassuteqanngillat, taamaattumillu unnerluussinerit amerlassusaat aammalu unnerluussinerit naammassisat ukiuni pineqartuni imminnut aamma atassuteqaratik. Ataani tabelimi takutinneqarput ukiuni pineqartuni unnerluussinerit naammassisat amerlassusaat.

 

Tabeli 8. 2011-mit 2015-imut unnerluussinerit naammassisat amerlassusaat, pinerluttulerinermi inatsimmut, angallannermut inatsimmut aammalu immikkut inatsisinut allanut agguaallugit

 

2011

2012

2013

2014

2015

Katillugit ......................

3.175

3.169

3.023

3.529

3.360

Pinerluttulerinermi inatsit ...........

2.383

2.381

2.090

2.462

2.261

Aqqusinertigut angallannermut inatsit .

397

404

466

556

676

Inatsisit allat ....................

395

384

467

511

423

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/KRNAF

 

Pingaartumik 2013-imit 2014-imut aalajangiinerit amerlassusaat qaffariarsimavoq, qaffariaallu 17 procentiuvoq. Kalaallit Nunaanni eqqartuussivinni isumalluutit aalajangiinerit amerlassusaannut apeqqutaasarput, taamaattumillu ukiumiit ukiumut nikerarsinnaallutik. 2013-imi Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit ”suliassanut qaleriiaanut akiuiniarnermut” suliniuteqarnissamik aalajangerpoq piffissamilu tulliuttumi amerlanerusunik aalajangiinernik kinguneqartumik.

 

Pisuutitsilluni aalajangiinerit

Aalajangiinerit pisuutitsinerusinnaapput pineqartoq pisuutinneqarpat aammalu pisuutitsilluni aalajangiisoqarsinnaanngilaq pasineqartoq pinngitsuutinneqarpat imaluunniit pasineqarneq assigiinngitsunik peqquteqarluni toqqorneqarpat taamaasillunilu unnerluunneqartoq bilag 2 malillugu pinngitsuutinneqassaaq.

Takuneqarsinnaavoq aalajangiinerit amerlassusaat aalajangiinernit naammassisanit qaffasinnerusoq, unnerluussisoqartillugu eqqartuussinermi ataasiinnaanngitsumik aalajangiisoqartarneranik peqquteqartumik.

Eqqartuussivikkut suliami ataatsimik arlalinnilluunniit pinerluuteqartoqartillugu pinerluutigisimasanut ataatsimut inummut ataatsimut arlalinnulluunniit aalajangiisoqarsinnaavoq, taamaattumik aalajangiinerit amerlassusaat eqqartuussivimmi sulianit aammalu unnerluussinernit naammassisanit amerlanerusinnaapput. Eqqartuussivimmi suliap ingerlanneqarneranut itinerusumik nassuiaat assersuutitalik periaatsip immikkoortuani takuneqarsinnaavoq.

 

Tabeli 9. 2011-mit 2015-imut pisuutinneqarluni aammalu pinngitsuutinneqarluni aalajangiinerit amerlassusaat

 

2011

2012

2013

2014

2015

Aalajangiinerit katillugit .............................

4.478

5.135

4.529

5.301

5.669

Pisuutinneqarluni aalajangiinerit katillugit .................

3.927

4.265

3.776

4.332

4.628

Mianersoqqutinneq ..................................

39

221

280

175

215

Eqqartuussut pineqaatissiinngikkallarluni parnaarunneqarnerlu .

364

663

477

979

1.251

Piumasaqaatitaqanngitsumik eqaartuussut parnaarunneqarnerlu

890

655

540

628

497

Akiliisinneqarneq ....................................

1.804

1.810

1.619

1.784

1.769

Inuiaqatigiinni sulisitaaneq ............................

0

4

98

74

93

Unnerluussut taamaatinneqartoq .......................

623

672

645

567

603

Inunnik ikiuinermik ingerlatsivimmut nalunaarsuineq (15-init inorlugit ukiulik) .....................................

207

240

117

125

200

Pinngitsuutinneqarluni aalajangiinerit katillugit ..............

551

870

753

969

1.041

Pinngitsuutitsineq ...................................

93

193

129

403

386

Suliassaq toqqorneqarpoq ............................

458

677

624

566

655

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/KRNAF

 

Aalajangiinerit amerlassusaat amigaateqarput, eqqartuussivimmi sulianut ataqatigiimmik aaqqissuussivimmi aalajangiinerit tamarmik nutaanik ilaartorneqarsimanngimmata taamaattumillu nalunaarsuutini tigussaanatik.

 

Pinerluttulerinermi inatsimmik unioqqutitsinermi aalajangiinerit

Pisuutitsilluni aalajangiinerni tamani pinerluttulerinermi inatsimmik unioqqutitsinermi pisuutitsilluni aalajangiinerit 69 procentiupput. Pisuutitsilluni aalajangiinerit pinerluttulerinermi inatsisip agguataarneqarneratut ersersinneqarput, soorlu ataani unnerluussinerit kisitsisitigut paasissutissaanni takuneqarsinnaasoq pisuussutit tungaasigut pinerluttuliornerni pisuutitsilluni aalajangiinerit 65 procentiusut, toqutsilluni timimillu pinerliilluni pinerluttuliornernit 25 procentit, kinguaassiuutitigut pinerluttuliornerit 4 procentit aammalu pisortat oqartussaatitaannut pinerluttuliornerit 5 procentiullutik.

 

Tabeli 10. 2011-mit 2015-imut pinerluttulerinermi inatsisip ataani aalajangiinerit, unioqqutitsinerit suunerinut agguaallugit

 

2011

2012

2013

2014

2015

Pinerluttulerinermi inatsit katillugit .................

3.288

3.765

3.145

3.717

3.965

Pisortat oqartussaatitaannik narrunarsagaasutut ........

137

140

151

171

190

Kinguaassiuutitigut pinerluttuliornerit .................

240

266

154

263

257

Toqutsilluni timimillu pinerliilluni pinerluttuliornerit .........

663

816

762

899

1.077

Pisuussutaatit tungaasigut pinerluttuliornerit ............

2.248

2.543

2.078

2.384

2.441

Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/KRNAF