Unnerluussinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Unnerluussinerit kisitsisitigut paasissutissaat ukiumi pineqartumi ullormi unnerluussivimmi unnerluussinerit amerlassusaattut naatsorsorneqarput. Unnerluussineq tassaavoq pinerluttuliornermik ataatsimik unioqqutitsineq (pinerluttiliornermi kodi ataaseq). Kisitsisitigut paasissutissami matumani innerluussinerit (suliat pillugit kisitsisitigut paasissutissat) kiisalu unnerluutgineqarsimasut (inuit pillugit kisitsisitigut paasissutissat) suliarineqarput.

 

Unioqqutitsineq ataaseq (piffissami sumiiffimmilu pisumi ataatsimi) inunnik arlalinnik unnerluutigineqartoq, qaqutigooraluartumik ilaatigut unnerluussinernik arlalinnik nalunaarsuutaasinnaavoq.

 

Unnerluussinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat (bank.stat.gl/KRNAN) kommunikkaarlugit kommuninut unnerluussivigineqarsimasumut agguaanneqarput. Unnerluussinernut ukiumi kisitsiviusumi ulloq unnerluussiffiusimasoq malinneqarpoq.

 

Pasineqarnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Pasineqarneq tassaavoq inuup ataatsip arlallilluunniit, ataatsimik arlalinnilluunniit unioqqutitsisimasutut politiinit pasineqarnera. Pasineqarnernit kisitsisitigut paasissutissaat pasineqartutut ullulerneqarsimasunik nalunaarsuutinik imaqarput. Inuk pasineqartutut nalunaarsorneqarsimasoq kisianili pasineqalernermi ullormik nalunaarsuuteqanngitsoq, ullormi unnerluussivimmi pasineqalersimasutut naatsorsuunneqarpoq.

Unnerluussinermi inummut ataatsimut arlalinnulluunniit pasinnittoqarsinnaavoq. Taamaasilluni pasinninnerit tamakkiisumik amerlassusaat unnerluussinerit amerlassusaannit amerlanerusinnaapput. Pasineqarnerit kisitsisitigut paasissutissaat unnerluussinernit pasinninnermik ataatsimik arlalinnilluunniit kinguneqartunit naatsorsorneqarput.

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Aalajangiineq tassaavoq unnerluussisussaatitaasut akiliisitsissutinik aamma mianersoqqusinernik imaluunniit unnerluussinerup unitsiinnarneqarneranik aalajangiinerat. Eqqarsuussivinnit aalajangiinerit tassaasinnaapput isertitsivimmut pineqaatissiinerit, akiliisitsinerit aamma mianersoqqusinerit, unnerluussinernik tunuartitsinerit pinngitsuutitsinerillu.

 

Unnerluussinerit aalajangiinnermik imaluunniit alajangiinnernik arlaqartunik kinguneqartut  pillugit kisitsisitigut paasissutissiortoqarpoq, unnerluussinerit aalajangiinnermik ataatsimik arlalinnilluunniit kinguneqartut ilanngunneqarput. Taamaattumik ukiumi unnerluussiviusumit, ukiumi aalajangiiffiunngitsumiit, paasissutissat naatsorsorneqarput. Paasissutissat unnerluussinernut kisitsisitigut paasissutissani nassaarineqarsinnaapput.

 

Aalajangiinnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat pineqaatissiinerit tunngavigalugit suliarineqarput. Ulloq aalajangiiffiusoq nalunaarutigineqarsimagaangat, ukiumut aalajangiiffigineqartumut ilanngunneqartarpoq. Ulloq aalajangiiffiusoq nalunaarutigineqarsimanngikkaangat, aalajangiineq ukiumi unnerluussiviusumit ilanngunneqartarpoq.

Aalajangiineq ataasiinnaagaluartoq inunnit arlalinnit nalunaarutiginnittoqarsimasinnaasarpoq. Taamaasilluni aalajangiinerit nalunaarutigineqartunit amerlanerusinnaapput. Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat ukiumi pineqartumi aalajangiinerit katillugit amerlassusaat tunngavigalugit suliarineqarpoq – nalunaarutiginninnermi ukioq tunngavigineqanngilaq.

 

Pineqaatissiinernut paasissutissat ilanngunneqarput pineqaatissinneqarsimanerannilli paasissutissartaqanngitsut ilanngunneqaratik. Siorna pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissat periaaseq atorneqartoq allanngorpoq, massakkut aalajangiinerni pinerluuteqarsimasoq aalajangiiffigineqannginnermi pasineqarsimasutut nalunaarsorneqarsimanissaa naatsorsuutigineqarmat. Aalajangiinerit ukiumi aalajangiiffiusumi tamakkerlutik amerlassusaat naatsorsorneqarput – ukioq unnerluussiviusoq malinnagu. 

 

Immikkoortiterineq

Pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissaat unioqqutitsinerup suunera (pinerluttuliornermi kodi) malillugu qaffasissutsinut assigiinngitsunut pineqaatissiinernullu immikkooortiterlugit saqqummiunneqarput.

 

Unioqqutitsinerup suussusaa

Inatsimmik unioqqutitsinermi pineqartumi politiinik pinerluttuliornermi kodi atorneqartoq. Pinerluttuliornermi kodit atorneqartut katillugit 417-iupput. Taakkulu qaffasissutsinut assigiinngitsunut pinerluttuliortarnermut paasissutissanut atortussanngorlugit immikkoortiterneqarput. Pinerluttuliornermi kodit sukumiinerusumik paasissutissallit takussutissiaq 1-imi takuneqarsinnaapput.

 

Pineqaatissiinerit

Pineqaatissiinerit tassaapput pineqaatissiissutit assigiinngitsut, pinerluuteqarsimasup inatsimmik unioqqutitsinermini pillaatisiaa.

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani aalajangiinerit pineqaatissiissutaasut aamma pineqaatissiissutaanngitsullu tunngavigineqarput. Aalajangiineq pineqaatissiissutitaqarneq ajorpoq pinngitsuutitsinermi, imaluunniit unnerluussut taamaatiinnarneqartillugu. Uppernarsaatinik amigartunik peqartoqartillugu imaluunniit pisoq pillagaassutaasinnaanngikkaangat unnerluussineq taamaatiinnarneqartarpoq.

 

Pasinninnermi aalajangiineq pisarpoq isertitsivimmut isertitsisoqartillugu (piumasaqaatitaqanngitsumik imaluunniit piumasaqaasiinikkut), akiliisitsisoqartillugu imaluunniit unnerluussineq taamaatiinnarneqartillugu. Unnerluussisussaatitaasup unnerluussineq taamaatiinnarsinnaavaa eqqartuussinissaq unitsinneqarpat unnerluunneqartoq pisuusutulluunniit nalilerneqaraluarpat. Unnerluussinerup taamaatiinnarneqarnerani malitarisassat tunngavigineqartarput. Pineqaatissiissutit immikkoortitaarnerinut tunngasut ilanngussaq 2-mi takuneqarsinnaapput.