Misissukkat amerlassusaannik killiliineq
Kisitsisini paasissutissani matumani pineqartut tassaapput Naatsorsueqqissaartarfiup inunnik nalunaarsuiffiani inuit ukiup naanerani Kalaallit Nunaanni kommunini najugaqartutut allattorsimasut. Inuit nalunaarsuiffianni sumiiffimmi najugaqartutut allaqqasoq tassani najugaqartutut naatsorsuussaavoq, inuillu allattorsimaffianni sumiiffimmi najugaqartutut naatsorsorneqarsimaneq kommunit naatsorsuuserisarfianni allami najugaqartutut allaqqasinnaalluni.
Utaqqiisaagallartumik isertitanut taarsiissutaasunik ikiorsiissutinik pisartut ikiorsiissutaasartut annertussusaat ikiorsiissutillu tunniunneqartut amerlassusaat malillugit killilerneqarput. Ikiorserneqartoq ukiup ingerlanerani 500 kr.-t ataallugit pisortanit ikiorsiissutinik pisartagalik naatsorsuutini ilaanngilaq. Suliffeqanngikkallarnermi aammalu ernereernermi il.il. ullormusialinnut 1.000 kr. killigitinneqarpoq. Taamatut killiliinermi malittarisassanut allannguinerup kinguneri naatsorsuutinut ilaannginnissaat isumannaarniarneqarpoq.
Ernereernermi ullormusiat il.il.
Ernereernermi ullormusiat naatsorsorneranni ukiumi pineqartumi meerartaarnermi ullormusiaqarsimasut tamarmik ilanngunneqarput. Meerartaarnermi ullormusiallit ilaat ukiut marluk (ass. 2018-ip naanerani aamma 2019-ip aallartinnerani) ullormusiaqarsinnaasarput.
Ilaqutariit
Ilaqutariinnut naatsorsuutini Naatsorsueqqissaartarfiup ilaqutariit pillugit paasissutissiornerani (ass. BENFAM1 tabelimi) nassuiaaneq atorneqarpoq. Inuusuttut angajoqqaaminni najugallit ilaqutariinni inersimasut qitornaattut ilanngunneqarput. Meeqqat kisimiittut ilaqutariinnut naatsorsuutinut ilanngunneqanngillat.
Naatsorsuutit inerneri aamma ataatsimut kisitat inerneri
Tabelit ilaanni ikiorsiissutinut pisartut amerlassusaannut kisitsisit inerneri nuna tamakkerlugu ikiorserneqartartut amerlassusiattut inerneqanngillat, tamannalu ikiorsiissutinik akileraarutaasussanik pisartut saniatigut aamma akileraarutaasussaanngitsunik pisortanit ikiorserneqartarnerannik pissuteqarsinnaavoq. Naatsorsuutinili ikiorserneqartartut amerlassusaat ikiorsiissutit suunerini pineqartuni assigiinngitsuni tamarmik naatsorsuutini ilaapput, nunali tamakkerlugu naatsorsuutini inummik ataatsimik naleqarlutik ikiorsiissutinik pisartutut naatsorsorneqarput.
Pisortanit ikiorsiissutit
Pisortat ataatsimoortumik akissarsianut nalunaarsuiffianni inuup normua atorlugu nalunaarsukkat pisortanit ikorsiissutitut nalunaarsimasut (siunertamut aamma suussusaanut), naatsorsuutinut ilanngunneqarput. 2018-2021-mi aningaasaqarnerup aqunneqarnerata allanngornera ilutigalugu kommunit nutaamik kontoplaneqalerput, tamanna piffissami pineqartumik kukkusumik inerniliisoqariataartoqarsinnaaneranik kinguneqarsinnaavoq.
Ikiorserneqartartunut naatsorsuutit aammalu pisortat ikiorsiissutaasa amerlassusaannik taasatut naatsorsuutit, pisortat ikiorsiissutaannik taarserneqartussanik ilaqanngillat.
Ukiut
Ukiumi pineqartumi decembarip naanerani ukiorisat malillugit naatsorsorneqarput.
Kommunit najugaqarfiillu
Saqqummersitami matumani kommunit avinneqarneri nutaat malinneqarput, kommuniusimasulli kommunini nutaani najugaqarfittut atorneqarput. Saqqummersitamilu kommuninut immikkoortiterinerni massakkut kommunit avinneqarneri pineqarput, najugaqarfinnullu immikkoortiterinerni 2009 sioqqullugu kommunit pineqarlutik. Immikkoortiterinerit marluk ataani takussutissiami takuneqarsinnaapput
Tabel 1. Kommunit najugaqarfiillu
Kujalleq |
Sermersooq |
Qeqqata |
Qeqertalik |
Avannaata |
|
Distrikti |
Nanortalik |
Ivittuut |
Maniitsoq |
Kangaatsiaq |
Ilulissat |
|
Qaqortoq |
Paamiut |
Sisimiut |
Aasiaat |
Uummannaq |
|
Narsaq |
Nuuk |
|
Qasigiannguit |
Upernavik |
|
|
Tasiilaq |
|
Qeqertarsuaq |
Qaanaaq |
|
|
Ittoqqortoormiit |
|
|